elemendid jadamisi, aga voolutugevuse suurendamiseks rööbiti. Tavaliselt valmistatakse päikeseelemendid mõõtmetega 10×10 cm, mis suudab tagada keskmiselt 12 A suuruse voolu. Suurema võimsuse saamiseks ühendatakse elemendid patareidesse. 3032 elemendiga päikesepatarei võimsus on ligikaudu 4045 W. Päikesepatareisid tuleb kaitsta mehaaniliste kahjustuste ja niiskuse eest. Enamik päikesepatareisid on jäigad, aga leidub ka pooleldi painduvaid, mis põhinevad õhukestel kiledel. Viimaseid tehakse peamiselt kaadmiumtelluriidist CdTe või ränist Si. Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. 2010. aastal toodeti maailmas päikesepatareisid 15,9 GW päikeseenergia tootmiseks. Aastas suureneb päikeseenergia tootmine rohkem kui kaks korda. See on seotud päikesepatareide järjest odavamaks muutumisega. Näiteks 1998. aastal oli päikesepaneelide hind 1 vati kohta 4,5 USA dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit
on väga tuleohtlik, kahjulik allaneelamisel ja ärritav; vinüülkloriid tekitab inimesel vähktõbe ja on äärmiselt tuleohtlik 5. Biolagunevad kiled ja biokiled. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Metalsetest kiledest on tuntuim alumiiniumfoolium, rahvakeeli hõbepaber, mille rakendusvaldkonnad on hoopis teised kui polümeersetel kiledel ning mille keskkonnaohtlikkuse pärast ei ole seniajani veel muretsetud. Ka paberit võib tinglikult kilede hulka liigitada. Tsellofaan on õhuke ja läbipaistev regenereeritud tselluloosist valmistatud kile, mida kasutatakse peamiselt toiduainete pakendamisel, sest sellel on madal hapniku, õlide ja tahkete rasvaainete, ka bakterite läbilaskevõime. Puhas tsellofaan oli algselt siiski veeaurule läbitav, mis piiras selle materjali
annaabi.ee 
