Soome-ugri rahvakultuur
Pärast
raudtee ja jäävaba kaubasadama rajamist muutus Kola linna asemel poolsaare uueks keskuseks Murmansk.
Raudteeäärsete asulate ehitamise ja uute linnade rajamisega suurenes uusasukate arv poolsaarel. Kasvas poolsaare
strateegiline tähtsus, hakkasid arenema tööstus ja väliskaubandus.
Kuid raudtee-ehitus ja metsalangetamine vähendasid põhjapõtrade karjamaid, eriti kannatasid selle all kildinisaamid,
kes olid seetõttu sunnitud ida poole ümber asuma. Ka Murmanski linn ehitati kildinisaamide põlistele maadele.
Põhjapõtrade arvukust vähendas salaküttimine. Pidevalt jätkusid saamide kokkupõrked komide-neenetsitega
põdrakarjamaade ja kalapüügikohtade pärast.
Esimeses maailmasõja ajal vedasid Koola poolsaare saamid, komid ja neenetsid peamiselt kaupasid ja sõjamoona.
Transpordiks vajati tuhandeid põhjapõtrasid, kellest paljud surid ülejõu käiva töö tõttu.
Suurema osa koolasaamide traditsiooniline eluviis jätkus siiski võrdlemisi häirimatult kuni 1920
annaabi.ee 
