Heraldika
osavõtvate rüütlite vappe. Mitmes Euroopa riigis tekkisid heeroldiinstitutsioonid eesotsas
heeroldikuningaga. Vappide koostamisele ja kirjeldamisele pöörati suurt tähelepanu. Heeroldid
registreerisid vappe vapiraamatutes. Algselt registreeriti vappe kirjeldusena, kusjuures
vapikandjana mainiti kilpi, relvi või lippu. Vapiraamatutesse hakati vappe piktoograafiliselt
kujutama 13. sajandi teisest poolest. Vappi kujutati seinale riputatud kilbi ja pottkiivrina. Sel
juhul kilbipilti ei kirjeldatud, piisas pildist.
Suuremat huvi vapinduse vastu hakati üles näitama 15. sajandil, mil vapindus ehk heraldika
kujunes lõplikult iseseisvaks teaduseks. Sel ajal kinnistusid ka mõisted vapp ja heraldika.
Heraldika kujunemisele andis tõuke 1416. aastal prantsuse heerold Clement Prinsault
esmakordselt kirjalikult esitatud heraldikareeglid. Samal ajal asutati õukondade juurde esimesed
heraldiad. (Saare 2006, lk 7)