Arheoloogia
samuti tuntakse rooma rauaajast peamiselt ehetest, harvem müntidest, relvadest või
tööriistadest koosnevaid peitleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja
tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, erinevaid raudnuge, sirpe ja vikateid,
raudnaaskleid, pintsette, kääre ja õmblusnõelu, kolm luust, sarvest ja rauast kammi, ovaalseid
tuluskive, värtnaketru jms. Relvi on leitud väga vähe, vaid mõni odaots, neli mõõka või selle
katket ja üksikuid kilbiosi.
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja
eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed,
millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on
neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Uueks jooneks on linnuste rajamine,
eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel
linnusel
annaabi.ee 
