Nende hulgas on palju tuletisi, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas. Soome keele kasutamine uudissõnade allikana oli võimalik seetõttu, et 19. sajandi keskpaigast alates kujunes elav kultuuriline suhtlemine eesti ja soome haritlaste vahel. Kirjakeele kaudu kasutusele võetud soome laenud on nt aare, anastama, haihtuma, harras, julm, lakkama, masendama, raev, reibas, sangar, solvama, sünge, vaist, vihjama. Üksikuid sõnu on soome kirjakeelest laenatud ka hiljem, nt kilb, mehu. Soome laene leidub siiski ka murretes, kõige rohkem kirderannikumurretes. Niisuguseid laene on murretest jõudnud ka kirjakeelde, nt kaadama. 20. sajandi lõpukümnendeist alates on soome laene tulnud eeskätt Tallinna kõnekeelde, nii televisiooni ja raadio vahendusel kui ka otsestest kokkupuudetest soomlastega. Neidki laene on jõudnud kirjakeelde, nt romu. * läti laenud - Läti laenud hakkasid eesti keelde tulema alates 8. sajandist, kontaktid hakkasid elavnema tõenäoliselt 13.
t pi*";:1tili;L* ,,.sa+l,,'tt"t t'!Ltd', fi*Xut-,r. TUt.", rv'^^d.ata^tA xa)a.4a 0td4bk41t pit.,a'*biJ^"L funi. knq*ltt v t . (^t;;*^^**pr^r^d"rtal^,t tu^.,d.,"d,.o.'fr'or"^+t;'lu,tl) ^ irru' ,p"',i^ kilb^1rilnb-,tt ui^l.h.a.^ ru*,)q&.pxtt ,;.,&;*t.eil^*,*t^trr;'t. . %in'^^ttl ,(r;uol" unn,yjd ue;nq,id. ri {.*f- uie- f""t -, Vug .ArAa{h, .sfl- A ,/ + -Y+- dr,,, Vafia pi" '^t par^^ir^r. Lal.^t - -t''
annaabi.ee 
