Hanevits hanevits kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik vaarikas murakas roosiõielised roosilaadsed Koer-kibuvits kibuvits roosiõielised roosilaadsed Harilik kukerpuu kukerpuu kukerpuulised tulikalaadsed Punane leeder leeder kuslapuulised uniohakalaadsed Harilik lodjapuu lodjapuu muskuslillelised uniohakalaadsed Harilik kikkapuu kikkapuu kikkapuulised kikkapuulaadsed Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed Harilik näsiniin näsiniin näsiniinelised kassinaerilaadsed Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed alamsugukond:õunap uulised sugukond: Harilik pihlakas pihlakas roosiõielised roosilaadsed Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed
o Pöök (perekond Fagus) o kastanipuu (Castanea sativa) Selts Cucurbitales kõrvitsalaadsed Sugukond Cucurbitaceae kõrvitsalised o Palju tuntud toidutaimi nagu o kurk (Cucumis sativus), o melon (Cucumis melo), o kõrvits (Cucurbita pepo), o arbuus (Citrullus lanatus), o pudelkõrvits (Lagenaria ciceraria) Klaad 2 (Ei ole sümbioosis lämmastikku siduvate bakteritega): Selts Celastrales kikkapuulaadsed Euonymus europaea h. kikkapuu Vili- kupar, Seemned arilliga. Juured sisaldavad kautsukitaolist mahla gutapertsi Selts Malpgihiales malpiigialaadsed Viljalehti tavaliselt 3 Mol. tunnuste alusel kirjeldatud Sug. Malpighiaceae o Malpighia glabra sile malpiigia (acerola) Kirsitaoline luuvili, sisaldab 65 korda rohkem C vitamiini kui apelsiin. Üks vili = päevane vajadus C vitamiinis
annaabi.ee 
