OTEPÄÄ KÕRGUSTIK
Selgesti väljakununenud otsamoreeni tunnustega põikseljakuid võib leida ainult Kambja,
Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus,
vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192).
Otepää kõrgustiku kagunõlva moodustab suuremalt jaolt sandur, mis madaldub Kanepi-
Kooraste ümbruse 130-140 meetrilt kagu sihis u 80 meetrile Sõmerpalus. Sellel
kaldtasandikul on kujunenud kõrgustiku suurim metsalaam: Kikkamets põhjas, Lajavangu
mets idas ja Kärgula mets lõunas ning, mida läbib Võhandu jõe ülemjooks ehk Pühajõe org
(Arold 2005: 192).
3. KLIIMA
Klimaatiliselt toimib Otepää kõrgustik 100-150 m kõrguse kühmulise mäena, millele on
iseloomulik püsivam lumekate (novembri lõpust aprilli teise nädalani) (Arold 2005: 188).
6
Samuti on kõrgustikule iseloomulikud mikroklimaatilised erinevused ning palju sademeid
(üle 700 mm/a) (EE 2003 s
annaabi.ee 
