Urmas Sisask
Urmas pani ühe maas vedelevatest plekitükkidest
räästa alla, nii et vihmapiisad sellele kukkusid, ning sõnas vanaemale: ,,Vanaema, kuula! Kuula, kui
ilus muusika!" Samamoodi pööras ta vanaema tähelepanu kaunitele helidele ka hiljem, näiteks bussi
oodates kivikesi vastu metalset peatuseposti visates, kui kord kostusid tumedamad, kord heledamad
kõlksatused. (Ibid, lk 14-15, 22)
Teises klassi Lohusalu algkoolis alustas Urmas klaveriõpingutega. Üldaineõpetaja Ene Kikajon
mängis kord klaverit ning köitis sellega Urmase tähelepanu, kes tuli klaveri juurde, vajutas ühe
klahvi alla ja ütles: ,,Näe, heli tuleb siit.", mispeale õpetaja pärast pikka Urmasele otsa vaatamist
Beethoveni ,,Für Elise" mängis. Urmas leidis, et loos oli kaks vale nooti ning õpetaja soovitas tal
hakata klaverit õppima. Ta õpetas Urmasele lood, mille ta kooliaktusel ette kandis. (Ibid, lk 15)
1970