Mees, kes teadis ussisõnu
Ja hundid hakkasid iga päev magama. Vanemad olid sellega rahul, kuna arvasid, et
haldjad panevad neid magama, et endale rahu saada ja et ise päeval rahus magada.
Leemet oli nüüd 14 aastane. Leemet unustas tasapisi küla, talle hakkas elu metsas
meeldima. Leemet, Pärtel ja Hiiu otsustasid minna küla vaatama, nendega kaasas
uss. Seal nad kohtasid jälle Johannest ja Magdaleenat. Nad läksid majja,
Magdaleena nägi ussi ja kijatas. Johannes tahtis kohe ussi tappa. Kuid Leemet ütles,
et see on ta sõber. Johannes ütles, et uss ei tohi olla inimese sõber, et kõik
metsaelanikud peavad küladesse kolima. Kuid Leemet, Hiie ja Pärtel jooksid kiiresti
metsa tagasi. Jõudsid metsa. Leemet hoidis käes ikka veel leiba, mida Johannes neile
andis. Nad proovisid seda ja sundisid Hiiel ka proovida. Ta proovis. Siis hakkas
oksendama. Mindi koju. Leemet ütles emale, et sõi leiba. Salme ütles ka kogemata,