"kiitusepomin" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

olemas oli küneski jagu neist omadustest, mis tal siin öldr olevat, pidi tõsti kiiduvä art noormees olema. «Ja sellest pole veel külalt, et ta tugev ja vahva on,» algas rü utli vaimustatud sulane uuesti, «ta on ka kõkide lossipreilide silmamuna. Eks ta ole läkiv ja libe kui uus vaskküar, maheda hä alega kui noored pruudid pulmaõtul võ vanad 43 pruudid enne pulmaõtut, kõerikas, viisakas ja helde süamega?» Jäle tõsis tõndav kiitusepomin. Lossikupja kuivetanud kuju läenes sulaste salgale; nende elavat jututuju täele pannes küis ta oma puudulikus saksa keeles: «Kas tohib päid», mida siin nii kibedasti jahvatatakse?» «Nä, va kubjas,» hõk,as Rebase-Rein temale vastu, «Tere ka, Koljat! Me rä agime siin praegu kõge tublimast mehest, kes iganes emapiima on imenud.» «Ohoh, ega te mind taga rä agi?» «Hahahaa! Sa oled kitsepoeg ja kitsepiimaga kasvanud. Sellepäast me sinust ei võgi rä akida.» «So-soh, võ nii