eestlaste probleemi, liiga endasse hoidvad. Isegi kui eestlased on huvitatud pakkumisest või välismaale minekust siis ei jagata ülistavaid väljendeid, ei avaldata ka komplimente. Hetkel räägime uuringu põhjal kuid võttes kasvõi tavapärase situatsiooni Eesti ühiskonnas: kui tihti kuuleb tavapärane „halli massi“ sorti inimesed oma lähikondlaste käest komplimente-mitte väga. See ongi tingitud sellest, et Eesti inimesed on endasse hoidavad ja ei jaga väga kiituseid ja komplimente. Kokkuvõttes võib öelda, et siiski minu arvates on tehtud uuring poolikult, kuna enamus arvamusi, mis avaldati oli tehtud Eesti poole pealt ja reaalselt stipendiumi maa kui selline oli sellesse uuringusse kaasatud vaid kolme tudengi ja ingli keelega.
ootustest. Nii positiivsete kui ka negatiivsete tulemuste korral tuleks need asjad läbi arutada ühtselt, kas kõik toimib nii nagu vaja ning jätkusuutlikult. Nii tuntakse üksteist ühtse kollektiivina ning arutatakse omavahel lahendusi. Ka see mõjutab inimesi arenema koos firmaga selle eesmärkide poole innukamalt. Iga töökaaslane soovib tagasisidet oma töötulemuste kohta. Tagasiside ei peaks olema noomitus või halb hinnang inimese tulemustele. See peaks sisaldama kiituseid inimese tugevate külgede kohta. Solvangud ei vii inimese arenguni. Siin peaksid juhid leidma alternatiivi, kuidas keskenduda töökaaslase tugevatele külgedele ning neid tähele panema. Mõned ettevõtted leiavad, et nad peavad pidevalt oma töötajaid kontrollima, kas ikka tegeletakse tööülesannetega. Mitte keegi ei soovi, et nende järel nuhitaks ning tööpanuses kaheldaks. Juhina tuleks lähtuda tähelepanelikkuse printsiibist.
annaabi.ee 
