Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk
ja mänglevusega. Anakreontilist luulet on harrastanud peale mitmete saksa ja prantsuse luuletajate ka
vene suurkirjanikud Puskin ja Lomonossov. Ning juba 19. saj. alguses tõlkis Kr. J. Peterson kaks
anakreontilist laulu ka eesti keelde. (Unt 2001).
Koorilüürika oli seotud mõne suurema ühiskondliku sündmusega. Koorilüürikas eristati
mitmeid liike: epiniikionid (võitjate auks spordivõistlustel), enkoomionid (kiitusalul tähtsale
inimesele), ditürambid (ülistuslaul Dionysosele), hümnid. Olulised vormid sellest perioodist on veel
epigramm algselt kiri hauakivil, hiljem kokkusurutud sõnastusega lühike lüüriline luuletus (loojaks
peetakse Simonidest) ja treen e. kaebelaul. Tähtsaim koorilüürik oli Pindaros, viimane kreeka
aristokraatia laulik (Kleis 1980: 57-58).
Heroilise eepose langus. Koomiline eepos