Ferenz Liszt
Liszt ei
armastanud mitte hääl meelel säärastele pidudele minna. õhtusöök oli mööda. Nüüd tuli
muusikamäng. Maja peremehe tütar pidas end suureks klaverimängijaks. Ta tahtis Lisztile
iseäralis t suurt au teha ja mängis Lisztile ´Liszti enese loodud kõige uuema mängutüki ette,
mis Liszt oli trükkida lasknud. Aga neiu mängis nii sandisti, et meistril häda oli kuulda, kuda
tema tükk ära rikuti ja valesti kuuldavale toodi. Sellegi pärast kiitsivad kõik pealtkuulajad
neiu mängu väga vaimustatud viisil, et rikkale neiule mitte häbi teha.
Rikka mehe tütar ootas muidugi ka Lisztilt suurt kiitust. Suur meister andis ka naeratades
neiule kätt ja ütles lahkelt:"Ärge pange pahaks, ega võtke vihaks, kallis preili, kui Teid
palun mulle ütelda: kelle loodud mängutükk see oli, mis te praegu mängisite?".
Kasutatud kirjandus: K. A. Hermann "Laulu ja Mängu Leht"; J. Jürisson "Heliloojad
romantikud"