Kuidas hinnata härra Goriot isaarmastust?
kogu tütarde külmus ja eemaletõukamine langetab aastaid ta kuklale, mis
pikka aega kellelegi ei paindunud. Tema naiivsus ja hoolivus on
täielikuks kontrastiks tema rahavaimu küüsis vaevlevatele täiskasvanud
tütardele. Alles surmavalt haigena, on tal selgushetked, mil ta mõistab,
mis tema tütardest saanud on. Vaid loo käigus peaaegu, et tema poja rolli
sattunud Rastignac on talle elu lõpus toeks ja neid hirmsaid sajatusi
vaheldumisi ,,oma inglikeste" kiitmistega. Vaestemaja väikeses toas saab
ta tõesti aru, et tütardesse pandud tohutu vaev oli asjatu. Goriot tuleks
hukka mõista oma tütarde elude rikkumises, nende ärahellitamises ja
tuimaks muutmise eest, ent mitte tahtlikult. Ta oli naiivne ja
ohvritoomiseks valmis härra ja selle eest teda süüdistada ei saa. Ent oma
naiivsuseks oleks ta siiski võinud aru saada, et ta oma tütred totaalselt
nii rikub.
Kui head on liiga palju, muutub ta halvaks, ka armastus.
annaabi.ee 
