Kasside linn Läti pealinna võib julgelt nimetada kasside linnaks. Nende armsate loomade skulptuure ja kujukesi võib näha Riias kõikjal: vanalinna tänavatel, kaupluste vitriinidel, majade katustel. Kõige suurem kass asub täpselt vanalinna keskel. Suveniiripoe juures seisab uhkelt sümpaatne ja sale roheliste silmadega kass sildiga "Riga cat". Turistidele meeldib väga koos kiisuga pildistada. Läti pealinna mitteametlikuks sümboliks peetakse juba ammu "kassimaja", mis asub Liivi väljakul, Suurgildi maja vastas. Selle hoone katust kaunistavad kaks musta kassi, kes on seljad küüru tõmmanud. Kõutside täpsem sünnilugu on aegade hämarusse hajunud, kuid ühe versiooni järgi soovinud üks läti ärimees pääseda linna gildi, kuid teda polevat vastu võetud. Sellest hoolimata ehitanud ta gildihoone naabrusesse seal
Ta on ehtne kirju laudakass, kes lihtsalt halastusest siia perre võeti. Õigemini, Kati andis talle uue kodu, sest vanad omanikud oleksid ta lihtsalt merekooli saatnud. Mimmi on kõige arem kass, keda kohanud olen. Ta kardab isegi puulehtede sahinat. Arvestades seda, et ta on täiesti tavaline laudakass, on argus üllatav. Ma saaksin sellisest hirmust aru ainult siis, kui tegemist oleks terve elu ühes toas istunud tähtsat tõugu kiisuga. Õudusjudinad jooksevad üle selja, sest jõudsin meie maja türannini. Tirr on igavene õeluskott. Lausa kümme aastat on ta selle pere kassivägede juhataja olnud ja kogu ta keha on kaetud sõjahaavadega. Ei ole ühtki täppi tema hõredas karvastikus, mis poleks rohkem või vähem kriimustatud. Minu vastu on Tirr eriti kuri. Ma arvan, et talle lihtsalt ei meeldi armsad paksud kiisud. Väike Präänik on uustulnuk. Tõeline paharett, aga millegipärast keegi ei karista, kui ta pahandust teeb
annaabi.ee 
