Suurim lang on jõe alamjooksu viimasel 12 km-l. Taimestik Pirita jões on liigirohke. Uuringus leiti 38 liiki soontaimi ja taimestiku katvus oli suur. Sagedaimaks liigiks oli kollane vesikupp. Ülemjooksul oli taimestik vähemitmekesine, keskjooksul rikkalik ja mitmekesine, alamjooksul oli samuti liigirikas. Pirita jõest võib leida haugi, särgi, teibi, turbi, säinasi, lepamaumu, roosärgi, linaskit, viidikat, latikat, kogerit, trullingut, lutsu, ogalikku, ahvenat, kiiski ja jõeforelli. Jõe vesi Sõmeru lõigus oli keskmise toitelisusega, Kose-Uuemõisa lõigus ülirohketoiteline ja teistes lõikudes rohketoiteline. Vesi on kogu jões suplemiseks kõlblik.
1)Välisehitus: Kammeljas sarnaneb lestale. Kujult on ta lai nagu taldrik. Uimed ääristavad teda kogu keha ulatuses. Ülemine pool on tal hallikaskollakas või tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on natuke kahvatum. Kammeljas on toekas pikaealine kala. Ta võib elada kuni 22 aastat vanaks. 2)Toitumine: Noored kammlejad toituvad väga palju koorikloomadest. Suured kammeljad on peamiselt röövtoidulised. Tuhti söövad nad räimi, kilu, luukaritsaid, kiiski ja lepamaime. Peale kalade söövad nad ka limuseid. 3)Eluviis: Kammeljad on suhteliselt laia levikuga kalad. Neid elutseb Atlandi ookeani rannikul alates Loode-Aafrikast. Kammlejad koevad Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Nad koevad mai keskpaigast kuni juuni lõpuni. Koetud mari areneb 7-9 päeva, vees hõljudes ja ise arenedes. Rünt 1)Välisehitus: Rünt on väike kala sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed on tal
annaabi.ee 
