Jaan Kaplinski luulekogu analüüs
Loodus eksisteerib edasi, kui inimesi enam
pole.
S.Inimesed kipuvad unustama, kui palju sõltub nende olemasolu loodusest.
2. Varisen
Varisen sügis-
lehtedeks. Hea on olla
uduvihma all.
T. Mullast olen tulnud, mullaks saan. Põrm on mu kodu, tükike minust, mina olen tükike temast,
tema ja mina, mina ja tema, üks ja sama.
S. Kõik on kõiksus, mis võtab erinevaid vorme.
3.Igal pool
Igal pool
saab õnnelik olla
kõik võib
olla kingitus
ühtviisi
suured
kohutavad
kiiskavvalgete
mägedena
teisel pool
kannatus
rõõm
T. Õnn on meelelaad, optimistlik maailmavaade. Igas asjas on oma rosin, tuleb see vaid üles
otsida.
S. Õnnelikkus on valik, iga inimese enda otsus, kas näha päikest või pilvi.
4. Ons armastus
Ons armastus
midagi muud kui
kaks pisarat
mu silmades
kui laps
sikutab kahe peoga
mu juukseid
ja kiljub rõõmust
T.Ta teeb mulle haiget, ilma et sellest aru saaks. Ma talun seda, sest me vahel on armastus,