Kunst Euroopas varakeskajal
Maalikunsti on vähe säilinud bütsantsi aladel, rohkem on venemaal ja põhja-itaalias(ravenna
kirikutes bütsantsi mosaiigid poliitilise ja usulise sõnumiga). Keiser on kultusobjektiks,sest ta
juhib riiki ja kirikut.
Figuurid on pikad ja saledad, ebaproportsiponaalsed.toretsevad riided, pole keha märgata.
Inimesed seisavad reas, skemaatiline ruumikäsitlus, perspektiivi pole. Hoopis erinev rooma
tehnikast, roomas marmorist, bütsantsis klaasist, nii oli kiiskavam ja säravam.
9.sajandi keskel hakatakse kujutama Kristust kui kannatajat, mitte valitsejat.
suure osa maalikunstist moodustavad ikoonimaalid. Kujunevad ka ikonostaasid- ikoone täis
sein altariruumi ja koguduseruumi vahel. Ikoonmaali traditsioon on siiani jäänud, see on
kanooniline kunst( muutumatu). Kujutiste joon on kuldne, rikkalikult kaunistatud riietus, suur
tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal, mis eraldasid kooriruumi ja
koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas.