MUST KASS
vaevlevate neetute ja needuse üle juubeldavate deemonite kõrist.
Pole mõtet rääkida minu enda tunnetest. Minestades vaarusin vastasseina äärde.
Hetkeks jäid mehed trepil tohutust hirmust ja õudusest liikumatult seisma. Järgmisel
silmapilgul oli tosin tugevat kätt müüri kallal. See langes tervena. Laip, juba suuresti
kõdunenud ja tardunud verega koos, seisis vaatajate silme ees püsti. Tema pea peal,
punane suu pärani ja ainus silm kiiskamas, istus jälk elajas, kes mind salakavalalt oli
ahvatlenud tapma ja kelle reetlik hääl mu timuka kätte oli andnud. Olin tolle peletise
hauda sisse müürinud!
annaabi.ee 
