Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud. Killustiku puistetiheduse miiiiramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille k6rgus v6rdub liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja 50 liitrit. Antud katses kiisitletakse killustikku, mille tera iilemine m66de on kuni 8 ja 16 mm ning kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe m?iiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suuremate erinevuste korral viiakse l[bi veel
-- valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad bio- bioaktiivseteks aineteks on ensiiiimid, vitamii- koos::=. moiekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed nid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valku- orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, de ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega SE S':: :: vitamiinid jt.). Monikord kiisitletakse biomole- on veel mitmed teised orgaanilised rihendid - aatc-:: ribo:s. : kulide all eraldi r.eel bioaktiivseid aineid. Need nditeks antibiootikumid ja paljud mtirkained. 28 ,' ssugune on sahhariidide ehitus ja mis sunteesi tulemusena, loomorS5anismid saavacl ulesanded neil on
annaabi.ee 
