Jägala ja Keila jõed ja joad.
suurulukitele, kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja röövlindudele.
Ogalikku ja vikerforelli 2001. a. mitmel aastaajal tehtud katsepüükide tulemusel Keila
jõest ei leitud, kuigi 1999. a. uurimustel olid need liigid kirjas.
Jõe seisund.
Keila jõe kallastel on rohkesti asulaid, millest on tingitud ka kogu jõe ulatuses leviv nõrk
biogeenide reostus (BHT7= 2-4 mg/l). Lähtest kuni Kiisani on jõe vesi nõrgalt aluseline ning
Jõgisoost Keila-Joani mõõdukalt aluseline. Koliindeksi järgi oli vesi vaid Kiisa lõigus
suplemiseks kõlbmatu. Eri lõikudes on Keila jõgi erineva toitelisusega: meso- (keskmise; Purila-
Kohila vahemikus), eu- (rohke; Hõreda lõigus) või hüpertroofne (ülirohke; Kiisalt alates).
Keila juga.
Joonis 2 Keila juga. Keila juga asub Harju maakonnas
annaabi.ee 
