Vikerforell ja austrid
kiirekasvulist, kuid aeglaselt küpsevat lihaliini, hinnalist kaaviari andvat nn marjakala või
hoopis steriilset triploidset forelli.
5
Aastate eest kasvatati vikerforelli vaid tiikides, mis said vee allikatest või jõest. 1970.-ndatest
aastatest alates on Eestis forelli kasvatatud ka sumpades rannikumere riimvees. Proovitud on
ka kasvatust mereveega täidetud kiirvoolukanaleis, soojuselektrijaamade väljavoolukanalites
olevais sumpades ja biopuhastusel põhinevates vee korduvkasutusega basseinides. Praegu on
Eesti suuremateks forellikasvatajateks Simuna Ivax, Kalatalu Härjanurmes, Karilatsi
kalamajand, Viru Salmo Aravuse kasvandus, Eesti soojuselektrijaama vett kasutav Auvere
kasvandus. Saaremaal tegutsevaid kalakasvandusi (Aquamyk, Pähkla, Pihtla jt) ühendab Eesti
Vesiviljeluse Tulundusühistu. Meresumpades kasvatamine on Eestis praegu madalseisus;