Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse rootori voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st
tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse
tareerimiskõveralt või -tabelist voolukiirus. Tiivik kinnitatakse mõõtevarda külge või koos koormisega trossi
otsa. Kiirust mõõdetakse nagu sügavustki sillalt, ripphällist või paadist.
Jõe voolukiiruse mõõtmine:
Tiivikuga kiirusvertikaalidel, m3/s
Akustilise kiirusmõõturiga (põhineb Doppleri efektil)
Elektromagneetilise kiirusmõõturiga – mõõturi tekitatud magnetväljas liikuv elektrijuht (nt vesi)
indutseerib elektroodipaariga mõõdetava pinge, mis on võrdeline kiirusega.
Voolukiiruse mõõtmine tiivikuga:
Voolukiirus muutub jõe ristlõikes (turbulentsuse, hõõrdejõudude mõjul), seetõttu tuleb teha kiiruse mõõtmine
paljudes punktides risti jõega ja paljudel sügavustel.
annaabi.ee 
