Meditatsioon - referaat
tunded kuuluvad talle, ei tee nad temast teda, kes ta on. Nad on vaid mööduvad,
muutuvad sündmused ta vaimuelus, mis mõjutavad teda vaid niivõrd, kuivõrd ta
neid omaks võtab või eemale tõukab. Tema tegelik Mina asub väljastpool
sellised mööduvaid meelekogemusi. See aga ei tähenda, et mediteerija muutuks
tundetuks naudingute ja valu suhtes; see tähendab vaid, et naudingud ja valu ei
võta tema üle võimust.
Kannatlikkus saavutatakse rahuliku paigalistumise kiirustamatu kogemuse
tulemusena ning adumisega, kuivõrd teravalt see vastandub meie igapäevaelu
pöörasele tempole. Mediteerija teadvustab endale, kui tähtis on olemise
praegune hetk. Iga olevikuhetk on ainuke, mis meil on. Mure tuleviku pärast on
ja mineviku ületähtsustamine muutuvad kunstlikeks segajateks, mis ei lase
tegelikku elu vahetult kogeda. Osa sellisest kiirustamata olekust jääb
mediteerijasse ka siis kui ta parajasti ei mediteeri, nii võib ta elu võtta