Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Selle vastu peab töötama rooli abil.
Kui auto on lõpuks seisma jäänud, ei tohi mingil juhul kohe edasi sõita, vaid tuleb teavitada
juhtunust häirekeskust ja vajadusel kutsuda abi.
Õnnetuse ärahoidmise põhistrateegiad
1) Ohtude minimeerimise strateegiad
Kiirabis algab õnnetuste ärahoidmine juba häirekeskuses. Korraliku parameditsiinilise koolituse
saanud dispetšer, töötab kahes suunas: esiteks saab ta suunatud päringute abil anda väljakutsele
õige kiirusprioriteedi, mille tulemusena väheneb kiirabi alarmsõitude arv, sellega koos ka
põhjendamatu risk kiirabiautol sattuda liiklusõnnetusse. Teiseks viib dispetšer oma juhenditega
esmaabi osutamiseks miinimumini ajavahemiku, mil kannatanule õnnetusjuhtumis abi ei osutata.
Kui arvestada läheduses asuvaid esmaabi osutajaid (esmareageerijad , vabatahtlikud), väheneb
kannatanu abitu ajavahemik veelgi. Sel juhul võib kiirabimeeskond olla kindel, et ta ei ole
annaabi.ee 
