kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse murdumisnäitajaks n. 28. Absoluutne murdumisnäitaja on aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka õhust) mingisse keskkonda. 29. Suhteline murdumisnäitaja on teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja n2 suhe esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n1. 30. Absoluutne murdumisnäitaja võrdub valguse kiiruse vaakumis c suhtega valguse kiirusesse keskkonnas v. 31. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse optilist nähtust, kus valgus peegelduub täielikult tagasi kahe keskkonna lahutuspinnalt. 32. Valguse täieliku peegeldumise piirnurgaks nimetetatakse langemisnurka, millele vastav murdumisnurk on 90o. 37. Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. 39. Kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega
retensiooniaegade suhe. Suurus sõltub liikumatu ja liikuva faasi omadustest ja temp-st, ei sõltu liikuva faasi mahtkiirusest, sorbendi hulgast ja kolonnipikkusest. Seetõttu, suurused tsuht, t´R ja v´R reprodutseeritavad ja võimaldavad identifitseerida uuritavat ainet. Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Retensioonkoefitsient (R) uuritava aine kiiruse suhe liikuva faasi kiirusesse. Näitab, milline osa retensiooniajast asub uuritav aine liikuvas faasis. T0 ja tS on aine viibimise ajad liikuvas ja liikumatus faasis. Jaotuskoefitsient (D = Cs/C0) kromatografeeriva aine jaotumist liikumatu ja liikuva faasi vahel. CS ja C0 on aine konts võrdsetes hulkades vastavalt liikumtus ja liikuvas faasis. Mahtuvuskoefitsient (k´) näitab, kui tugevasti uuritav aine seondub sorbendiga ja kiu kaua ta sellel viibib võrreldes liikuva faasiga. Optimaalseks väärtuseks on 1.5-4
annaabi.ee 
