Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi?
Üks, nähtav ja positiivne on kiiruse kuulutamine täpsemalt: kuulutatakse seda, et
saame üha efektiivsemate vahenditega teha sama ajaühiku jooksul ära senisest rohkem ja meile jääb senisest
rohkem vaba aega (huvitav muidugi, mille jaoks kas mitte selleks, et pärast ühe või teise töö või
vabaajaettevõtmise kaelast ära saamist VEEL rohkem midagi ära teha?). Teine, varjatud sõnum seisneb aga
selles, et aeglus on halb.
Aeglus muudetakse sellest vaikimise ning kiirusekultuse ülistamise kaudu kui mitte võimatuks, siis ometi
taunitavaks. Mõnes mõttes on see muidugi ikka ja alati nii olnud, et tahtlik aeglus on taunitav ja see asetatakse
ühele pulgale laisklemisega. See on arusaadav ja kooskõlas isegi mitte lääne ühiskonna moraali, vaid igasuguse
ühiselu nõuetega selleks et see toimiks, ei tohi keegi teiste seljas liugu lasta ja peab teiste heaks teinekord ka
oma loomuomasest aeglusest, saati veel laiskusest, võitu saama.