Zoosemiootika
Väga erinevad loomad, aga ühine on see, et on kõigusoojased (kalade puhul ei
mängi nii suurt rolli, kuna vee soojusmahtuvus on suur, pole nii suuri
temperatuuri kõikumisi).
Termoretseptorid – et saaks orienteeruda, et leida paik, mis on ümbritsevast
soojem; samuti kasutavad saagi püüdmisel, nt leiavad selle abil väikeimetajaid
(kes keskkonnast soojemad). Madu on võimeline ära tundma temperatuuri 0,2
kraadi täpsusega.
Kolmas silm ehk kiiruelund – registreerib ööpäeva pikkust, päeva rütme, kas loom
on valguse käes või varjus, otseühendus aju nende keskustega, mis tahtlikku
käitumist ei mõjuta, pigem reguleerib hormonaalset tasakaalu ja ööpäevast
aktiivsust; võib leida ürgsematel sisalikel
Paljud kalad on väga häälekad, nt konnkala.
Veeloomad võivad lõhnu tunda kilomeetrite kauguselt.
Sellest, mis meel on eriti hästi arenenud, annab tunda vastava aju osa suurus, nt
annaabi.ee 
