NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
saj sisekujundusest on
säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja
mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk- karniiside ja
laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse.
Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud
detailidega on ilmne. [23; 2]
Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee. Peahoone taga asunud algselt
terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud
ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks. Algselt oli kogu
ansambli keskne osa ümbritsetud paekivimüüriga. [1]
Türi lähistel asub veel üks puhas klassitsitliku laadi Tori mõis, mis eraldati 17. saj
Särevere mõisast, kuid tema kohta pole palju dokumentatsiooni säilinud. Arvatavasti
ehitati mõisa ühekorruseline klassitsitlik peahoone 1820-30datel aastatel. 1919. aasta
annaabi.ee 
