Valguse difraktsioon
Difraktsioonvõre kujutab endast väga
suurt hulka pilusid, mis on teineteisest eraldatud läbipaistmatute joontega. Hea
difraktsioonvõre valmistatakse spetsiaalsete maisnatega, mis tõmbavad läbipaistvast
materjalist plaadile paralleelseid jooni. Joonte arv ulatub mõne tuhande jooneni ühe
millimeetri kohta. Läbipaistvatest difraktsioonvõredest palju paremate omadustega on
peegelvõred. Üheks peegelvõre näiteks võiks olla CD-plaat.
Laseme langeda paraleelsel kiirtekimbul suurele hulgale tihedalt teineteise kõrval
paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b
pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu
vahel. Selleks, et tekitada korralik difraktsioonpilt, peab difraktsioonvõre ja ekraani vahele
panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani
punktis tekkib minimum või maksimum