"kiirpressidel" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Uute trükikunstialadena levisid 19. saj esimesel poolel puulõike kõrval vasetrükk ja kivitrükk e litograafia. Eesti rahvusliku raamatu- ja ajakirjandusgraafika rajajaiks said Berendhoff ja Jakobson, kelle puulõiked illustreerisid kaasaegseid ajalehti. Trükitehnika arenes hoogsalt: Eesti trükikodade sisseseadeid täiustati. 1878 oli kaheteistkümnes Tallinna ja Tartu trükikojas kokku 19 käsipressi ja 18 kiirpressi (neist 10 Tln-s ja 8 Trt-s). Hakati kasutama ka aurujõudu kiirpressidel trükkimiseks. Grenzstein seadis 1893 oma trükikojas sisse esimese tsinkograafiatöökoja, kus töötas Saksamaal tsinkograafiat õppinud, hiljem kirjanikuna tuntuks saanud Andres Saal. Siitpeale võidi ajakirjanduses hakata avaldama fotoillustratsioone. Algul avaldati rohkesti asulavaateid, foto kasutamine ajakirjanduslikus mõttes levis laiemalt 1920. aastatel. Esimene rotatsioonimasin jõudis Eestisse 1906, Tallinna Andres Perti trükikotta. Siia toodi 1909 ka ladumismasinad.