moodustatud värava) peeti 1922 Sveitsis, Mürrenis ning see oli esimene ametlik mäesuusatamise võistlus, kuidas lisaks slaalomile on mäesuusatamise võistlusalade seas ka: · Suurslaalom (suurslaalom- s.o veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala, kus on kurvid pikemad ja nõuavad sportlaselt tehnika valdamist) · µ (ülisuurslaalom- s.o mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumise kestvus on enamvähem sama kaua kui kiirlaskumises) · µ (kiirlaskumine- s.o mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid) · (Alpi kahevõistlus- s.o mäesuusatamise ala, mis koosneb
Suurslaalomi värav koosneb kahest kepist, mida ühendab värviline tähis. Väravate laius on 4-8 meetrit ja kahe värava kaugus üksteisest peab olema vähemalt 10 meetrit. Suurslaalomi võistluslaskumine kestab 1.15-1.45 minutit ja võistlustel on kaks laskumist, millede liitmisel selgub võitja. Suurslaalomi suusad on 190-203 cm pikkused. Ülisuurslaalom Ülisuurslaalom või ka supersuurslaalom (super-G) on mäesuusatamise ala, kus on ühendatud kiirlaskumise ja suurslaalomi tehnika. Kiirlaskumist meenutab see sellepärast, et harilikult võisteldakse kiirlaskumisrajal, mida on paarisaja meetri võrra lühendatud ja võistlustel on üks laskumine ning laskumise kestvus on enamvähem sama kaua kui kiirlaskumises. Kiirus ei tõuse ülisuurslaalomis nii suureks, kui kiirlaskumises ja rajal on rohkm kurve. Suurslaalomiga võrreldes on super-G kiirem. Ülisuurslaalomis on meeste raja kõrgustevahe 500-600 meetrit ja naistel vastavalt 350- 600 meetrit
annaabi.ee 
