Kiirjooks
pakule toetunud jala reis energilise hooliigutusega ette esimesele jooksusammule.
Samaaegselt lõpetavad käed kiire ristsünkroonse jooksuliigutuse. Võimsa äratõukesirutuse
lõpetab ka esimesele pakule toetunud jalg. See loob enamiku, üle 2/3 esimesest äratõuke
jõuimpulsist. Lähteliigutustel on niisiis peamiseks tõukejalaks esimesele pakule toetuv jalg.
Tagumisele pakule toetuv jalg võtab osa vaid äratõuke algusest ja tegutseb hiljem hoojalana.
Millest sõltuvad kiirjooksutulemused?
Hoolimata kiirjooksu kõige laiemast ülemaailmsest levikust, on maailmarekordid sprindis
võrreldes teiste kergejõustikualadega tõusnud kõige aeglasemalt. Kergejõustiku I
maailmameistrivõistlustele eelnenud kolmekümne aasta jooksul (1952-1982) parandati meeste
100 m ja 200 m maailmarekordeid vastavalt 2,5 ja 2,4 protsenti. Samal ajal paranesid
maailmarekordid kestusjooksudes 6%, hüpetes 10% (teivashüppes koguni 21,8%) ja heidetes
keskmiselt 23-25% (vasaraheites 37,1") võrra