Kergejõustikualad
Kiir-, pika- ja keskmaajooks
1)Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid).
Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus,
üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja
kiirusvastupidavus.
2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid).
3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid).
Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga,
kuid järgmiste erinevustega:
*Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne)
*Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga).
*Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või
mittetäielik (pikamaajooksus).
*Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus.
*Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud.
Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid.