Eesti meessprinterid jõudsid ajaloolise murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23-aastaste EM-i hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo üks hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69-ga ja sama ajaga viies koht 23-aastaste EM-il olid tulemused, millest me põhjamaalastena ei söandanud hiljaaegu unistadagi. Käesoleva milleniumi esimese kümnendi stabiilseimaks kiirjooksjaks võib pidada tõkkesprinter Tarmo Jallai´t kes osales aastatel 2004, 2006, 2007 suurtel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Eesti kiirjooksuajaloo säravaimaks saavutuseks võib kindlasti pidada 2006. aastal U20 vanuseklassi maailmameistrivõistlustelt Marek Niidu poolt 200m jooksus võidetud kuldmedalit.
kiirusvõimete diferentseeritud või integraalsest täiustamisest. Tulemuslikkus kiirustreeningus sõltub kahe samaaegselt rakenduva faktori koosmõjust: võimali- kult efektiivsest treeningust ja soodsatest geneetilistest eeldustest (kõrgest kiirete lihaskiudude protsendist lihastes). Asjata ei ole levinud ütlus, et näiteks heaks kiirjooksjaks sünnitakse. Samas ei tohi unustada kiirusvõimete treenitavust, eriti aga optimaalseid eaperioode üksikute kiirusvõimete arendamiseks. Nii on üld- tuntud liigutuste maksimaalse sageduse parimad arendamisvõimalused lapseeas. Juba enne puberteediaegset kasvuspurti tuleb omandada liigutuste hea tehnika ja saavutada kõrge koordinatsiooniline valmidus. Pärast puberteediiga on soodsa
annaabi.ee 
