kasutatakse mesofaasilist pigi kõrgelastsusmooduliga, kõrgsitkete kõrge kvaliteediga struktuuriga süsinikkiudude valmistamiseks. Mesofaasilise pigi ketramiseks on mitmeid mooduseid: tsentrifugaalketramine ja sulamist ketramine. Tavaliselt kasutatakse sulamist ketramist, mida tehakse filjeerplaatide abil. Kedrata saab sulamit nii alla- kui ka ülespoole. Ketramistemperatuurist sõltub saadava kiu struktuur. Kui ketramistemperatuur on 349°C või alla selle, moodustub kiirjat tüüpi struktuur. Kui see on aga tõstetud üle 349°C, muutub struktuur kas juhuslikku tüüpi või kiirjat tüüpi, mis on ümbritsetud indiapaberi tüüpi struktuuriga. Väga madala ketramistemperatuuri puhul on struktuuril ka V-kujulisi vagusid ja mõrasid, mis ulatuvad kiu ümbrisest kuni keskosani, kuid see ei tule kiu mehaanilistele omadustele kasuks. Ka filjeerplaadi düüsi kujust sõltub saadava kiu mikrostruktuur. Kuna kiirjat
Noormardikate küpsussööm on haudekohas koore all ja sinna jäädakse ka talvituma. Põlvkond on üheaastane. Kuusekahjurina on tavaline harilik võraürask (P. chalcographus). Lendlus algab mais ja kestab kesksuveni. Asustab peenemaid kiduraid puid, lisaks h. kuusele ka h. männil, nulgudel ,valgel männil ja lehistel. Väga sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas. Kattetiibade järsakul on 6 hammast. Lendlus toimub mais-juunis, munemine kestab kogu juunikuu. Männi- kooreürask