Humanistlik suund kunstiteraapias
omab spetsiifilist tähendust nägijale selles kindlas punktis, milles aega vaadeldakse. Unenägija on
niiviisi julgustatud sõnastama läbi arhetüüpide enda rahuldamata jäänud ihaldatud arengu, enese-
aktualiseerimise ja individuatsiooni (Jung, 1959) ning nähtumusliku kujutluse (Ahsen, 1973, 1977).
Humanistlikud kunstiterapeudid on hiljuti saanud teadlikuks vaimsete kujutluste tähtsusest
tervenemisprotsessis. Simonton (1980) kirjeldab, kuidas ta kasutab kujutlust, et tugevdada oma
kiiritusteaapiat patsientidel, kes kannatavad vähi rasketes staadiumites. Ta palub patsientidel
kiirituse ajal kujutleda, kuidas laserkiired ründavad vähirakke. Seejärel palub ta patsiendil
kujutleda, kuidas patsiendi enda terved vähi vastu võitlevad rakud muutuvad aina võimsamaks ja
ühinevad laserkiirtega, et võidelda koos vähi vastu. Simonton leidis, et sellise stsenaariumi
kujutlemine kiirendas märkimisväärselt tervenemisprotsessi. Kujutlust on hakanud kasutama ka
holistlik tervendamisviis