olemasolevates tingimustes parimate kaitse ja ohutusvahenditega, et kiirituste suurus, nende tõenäosus ja kiiritatavate inimeste arv oleks nii väike kui see mõistlike kulutustega on saavutatav, arvestades nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke tegureid, ja et saadavad doosid ning kaasnevad riskid oleksid piiratud (kaitse ja ohutuse optimeerimine, nn. ALARA printsiip); sekkumisega tuleb vähendada kiirgustegevusse mittekuuluvate kiirgusallikate poolt põhjustatud kiiritusi, kui see on õigustatud ja sekkumismeetmed on optimeeritud. Riiklik kiirguskaitse: Valitsus peab nudeid rakendama ja tavaliselt on selleks nn. Volitatud Asutus valmisolek kiirgusohutuse tugevdamiseks riigivõim peab kindlustama radioaktiivste ainete võimaliku kuhjumise avastamise keskkonnas tegelema kiirguskaitse ja kiirgusohutuse alaste asjatundjate koolitamisega Riiklik infrastruktuur peab pakkuma selliseid
1Gy suurune neutronkiirgus ei ole 1Gy suuruse röntgenkiirgusega bioloogiliselt võrdne, kuid 1Sv neutron- või röntgenkiirgust on bioloogilisest aspektist võrdsed. Kui kiirgusväli koosneb mitmest eri tüüpi kiirgusest, siis koe või organi ekvivalentdoos on võrdne mõjunud kiirguste ekvivalentdooside summaga. Kui kogu keha saab ühtlaselt kiiritada, siis on stohhastiliste efektide tekke tõenäosus proportsionaalne ekvivalentdoosiga. Tegelikkuses esineb tõeliselt ühtlasi kogu keha kiiritusi harva, eriti, kui kiirgusallikaks on mingis koes või organis asuv radionukliid. Sageli erinevad erinevate organite doosid tunduvalt, samuti on koed erineva kiirgustundlikkusega. On tõesti raske geneetilisi mutatsioone esile kutsuda pead või käsi kiiritades, kuid kilpnääre ja rinnanäärmed on kiirgusest tingitud vähile tunduvalt vastuvõtlikumad. Arvestades erinevate kudede erinevat tundlikkust kiirguse stohhastiliste tagajärgede