neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks kiiritushaiguseks nim. haiguslikke nhte, mida phjustavad teatud piiri letavad kiirgusmrad kiiritushaiguse esmased nhud- erutus,peapritus,peavalu,iiveldus,oksendamine,palavik,hingamise ja sdametegevuse kiirenemine kiirguskaitse meetmed - kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlike piirkondades jlgitakse kogu aeg kiirguse tugevust
Igal radioaktiivsel isotoobil on temale iseloomulik kindel poolestusaeg. Kiirguste mõju elusorganismidele Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke (vereloome, sugurakud). On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis (kromosoomides), mis avaldub alles järglaste juures ja enamasti ebasoodsal viisil. Kiirguste mõju võib teatud piiri ületavate kiirgusmäärade korral põhjustada haiguslikke nähte, mida nimetatakse kiiritustõveks ehk kiiritushaiguseks. Eristatakse ägedat kiiritustõbe ja kroonilist kiiritustõbe. Esmased tunnused on eurutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. TÄNAME KUULAMAST! Triin Pajanen, Sandra Turnas, Marlin Kroon, Sandra Vanaselja, Triinu Veeorg Juhendaja: Kalle Kebbinau
Seejuures moodustuvad ka ühendid H2O2 või HO2, mis on tugevad oksüdeerijad. Oletatakse, et primaarsed ionisatsiooniprotsessid ei põhjusta suuri kahjustusi kudedes. Kiirguse toksiline mõju on nähtavasti seotud sekundaarsete reaktsioonidega, kus toimub orgaaniliste molekulide sidemete lõhkumine. Tekivad aktiivsed biokeemilised produktid, mis on katalüsaatoriks sekundaarsete biokeemiliste reaktsioonide ahelale, mis lõppkokkuvõttes tekitab organismi erilise seisundi, mida nimetatakse kiiritushaiguseks. Selle haiguse korral rakud surevad, verre ilmuvad patoloogilise ainevahetuse produktid toksiinid. Teaduslike uurimuste praeguselt seisukohalt võib kiiritushaigus tekkida: a) lühiaegsel kiiritusel, kui doos on 50 rem, b) pikemaajalisel ühtlasel kiiritamisel, kui doos on 150 rem. Kiiritushaiguse eluohtlikkust hinnatakse järgmiselt: I, kerge: 100-200 rem; II, keskmine: 200-400 rem; III, raske: 400-600 rem; IV, üliraske: üle 600 rem.
annaabi.ee 
