kiiritustõppe, mille põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. Pikaajalised mõjutused: Suurtel doosikiirustel saadud suurte kiiritusdooside halvad tagajärjed saabuvad peaaegu kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul. Arvata võib, et mida suurem on kiiritusdoos, seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest.
põhjuseks on tavaliselt vereloomeelundite (ehk kaitsejõudude) kahjustus. Veel suuremad doosid kahjustavad eluohtlikult seedeelundeid ja kesknärvisüsteemi, sel juhul võib surm järgneda kiiremini. Nii suuri doose saadi Hiroshima ja Nagasaki pommituste ajal ning Tsernobõli tuumaelektrijaama õnnetuses vahetult reaktori läheduses. 4.2. Pikaajalise mõjutused Suurtel doosikiirustel saadud suurte kiiritusdooside halvad tagajärjed saabuvad peaaegu kindlasti. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamiste tagajärgi uuritakse aga riskianalüüsi meetoditega. Sel puhul on tagajärjed tõenäosuslikud, nii nagu ka autosõidu puhul. Arvata võib, et mida suurem on kiiritusdoos, seda suurem on ka vähki haigestumise tõenäosus. Kui suur see risk siiski on? Seda on väga keeruline kindlaks teha, sest väikeste kiiritusdooside tagajärgi on raske eristada muudest kasvaja tekkepõhjustest