Kuratiivneravi – kõikide kasvajarakkude hävitamine ja haige tervistumine. Palliatiivne ravi – haige elulemuse pikendamine ja võimalikult sümptomitevaene elu jätk. Sümptomaatiline ravi – eesmärgiks on leevendada haiget vaevavaid sümptome ning kindlustada vaevustevaba elu surmani. Onkospetsiifilist ravi ei teha enam. Kirurgiline ravi – pahaloomulise kasvaja eemaldamine kirurgiliselt. Oluline kuratiivne ravivõimalus. Kiiritusravi – kasutatakse kõrgeid kiiritusdoose, et tappa kasvajarakke ja vähendada kasvaja suurust. Medikamentoosneravi: tsütostaatilineravi, hormoonravi, sihtmärkravi. 3. Kuidas on võimalik vähivastaseid ravimeid manustada? Peroraalne, intramuskulaarne, subkutaanne, intravenoosne, intratekaalne, organsisesed loputusveed. 4. Milliste erinevate mehhanismidega toimivad bioloogilised ravimid? Sekkuda immuunsüsteemi ja aidata sellel vähirakke hävitada - kasvajarakkude markeerimine ja immuunsüsteemi aktiveerimine.
kääviniitidele, saavad tütarrakud ebavõrdse hulga tütarkromatiide. Kontrollsüsteemid, mis takistavad M-faasi algust, kui DNA-s on vigastused. Pärmseentel tuntakse radiatsiooni tundlikkust tekitavat mutatsiooni rad9. See kodeerib mingit olulist kontrollsüsteemi komponenti, mis normaalselt peatab rakud G2-faasis kui DNA on kiirituse toimel kahjustatud. Kuna neil mutantidel algab vaatamata kahjustatud DNA-le M-faas (mille tulemusel rakud hukkuvad), siis need mutandid ei kannata selliseid kiiritusdoose, mida normaalsed rakud taluvad. Teine sarnane kontrollsüsteem toimib imetajate rakkudes, mis peatab kahjustatud DNA-ga rakkudel rakutsükli G1 faasis. See kontrollsüsteem sõltub valgust p53, mille hulk tõuseb rakus, kui DNA on kahjustatud ja peatab rakutsükli. p53 on valk, mille funktsiooni häirumine on ka üheks tekkepõhjuseks väga paljudele vähkkasvaja juhtudele. Rakujagunemise kontroll hulkraksetel organismidel
Teave kiirguse bioloogilisest toimest põhineb siiski muudel uuringutel. Sellele vaatamata võime kõrge loodusliku fooniga piirkondade elanikkonna uurimisandmetele tuginedes öelda, et on ebatõenäoline, et doosidelt loodusliku fooniga võrreldav inimtegevusest tingitud kiirgus tekitaks populatsioonis sellise arvu bioloogilisi häireid, mida oleks võimalik statistiliselt tõestada. Meditsiinikiiritus Arstliku tegevuse tulemusena on arenenud maade elanikkond aastaid saanud arvestatavaid kiiritusdoose, enamus nendest on seotud röntgendiagnostikaga. Keskmised efektiivsed patsiendidoosid on erineva suurusega erinevat tüüpi röntgenuuringute lõikes: Röntgenülesvõte 0.01-2 mSv Läbivalgustus 1-10 mSv Kompuutertomograafiline uuring 1-25 mSv Keskmised efektiivsed doosid uuringute kaupa oleksid järgmised: Efektiivne doos (mSv)
annaabi.ee 
