1)Kust võiks tõmmata piiri mikro- ja makromaailma vahele? Aatomituuma läbimõõdust kuni molekulide mõõtmeteni võime lugeda mikroks e. kordaja 10astmel-8. Raku mõõtmetest kuni Maa diameetrini võime lugeda makroks. Ehk kuni 10 astmel 7, 2)Millise katse tegi Rutherford koos oma õpilaste Marsdeni ja Geigeriga? Mida nad selle katsega uurisid? Nad kiiritasid kullalehekest raadiumikübemest kiirguvate alfa- osakestega. Nad uurisid aatomituuma. 3)Millised olid Rutherfordi katse olulised tulemused ja millised järeldused neist sai teha? Tulemuseks leidis rutheford, et positiivne laeng on koondunud tuuma. Järeldati, et Tuumad koosnevad + laenguga prootonitest ja laenguta, neutraalseist neutronitest. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta. See sarnaneb päikesesüsteemiga. Aatomi mõõtmed on umbes 10 astmel -10 m, tuuma omad umbes 10 astmel-15m
Teadlased oskavad sellest järeldada, et võib-olla tekkisid Saturn ja teisedki hiigelsuured gaasplaneedid kosmilises mõttes silmapilkselt - tuhandete aastatega, mitte miljonitega. Paksu atmosfääri tõttu on Saturni pöörlemiskiirust olnud üsna raske kindlaks määrata. Seni peeti rõngaga planeedi ööpäeva pikkuseks 10 tundi ja 39 minutit, sest just niisuguse pöörlemisperioodi tuvastasid paari aastakümne eest Saturnist möödunud kosmoselaevad Voyager planeedilt kiirguvate raadiolainete järgi. Möödunud aastal andis analüüs pöörlemisperioodiks 10 tundi ja 47 minutit. Et planeedi pöörlemiskiirus peab tegelikult olema erakordselt stabiilne, siis ei usu keegi, et nii ruttu muutunud võiks olla. Nüüd väidavad kaks teadlast, et nad on välja rehkendanud, kui kiiresti Saturn ikkagi tegelikult pöörleb. Nende tulemus on 10 tundi ja 32 minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu. Ameerika astronoomid John
6.3.5. Lilled Lilled oma kiire elutsükli tõttu on paljudes kultuurides tähendanud eelkõige sündimise, elu, surma ja taassünni tsükli lühikesse ajavahemikku. Oma õrnusse ja ilu poolest anti lilledele eelkõige vaimse täiuslikkuse, lihtsa süütuse, nooruse ja õrnuse tähendus, ühesõnaga kõik naiselikud jooned. Lillede kultuur pärineb eelkõige Ida religioonidest ja selle kultuuri keskpunktis on lootos (Tresidder 2002: 116). Lootose tähtsus põhineb tema kõigisse suundadesse kiirguvate kroonlehtede kaunidusel ehk püha eluallika idealiseeritud vormi analoogial. Aja jooksul selle tähendus laienes ja lill hakkas sümboliseerima sündi ja taassündi, kosmose elu alglätet ja loojajumalaid või päikest ja päikesejumalaid. Muistses Kreekas ja Itaalias oli lootos seotud matustega (kaunistusliku motiivina) ning sümboliseeris ülestõusmist (Tresidder 2002: 121). Eesti kalmistute hauakivide
annaabi.ee 
