"kiirgusvooga" - 1 õppematerjal

Füüsikaline maailmapilt

Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et valgusaistingu tekitab just elektriväli, mõjudes retseptorites olevatele elektronidele. Valguslainet iseloomustatakse juba elektromagnetlaine kirjeldamisel tuttavate suurustega nagu lainepikkus, sagedus ja E vektori amplituud. Valguslaine tugevus ehk intensiivsus I näitab energia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Sisuliselt on tegemist kiirgusvooga pinnaühikule. Selle suuruse mõõtühikuks on W/m2. I ~ Ekesk2 , E vektori ajalise keskväärtusega, a' la pinge efektiivväärtus. 10.2.3.1. Valguse levimine Siiani oleme rääkinud laine levimisest, pööramata tähelepanu sellele kuidas see toimub. Valguse teele jäävad mitmesugused laetud osakesed: ioonid, tuumad, elektronid. Tuumad ja ioonid on valguslaine elektrivälja jaoks liiga rasked , aga elektronid on piisavalt kerged, et neid valguse sagedusega võnkuma panna (1015 Hz).