Pilved, tuli ja äike
mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks.
1.4.1. Massisisesed udud
Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees.
6
Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine
toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul.
1.4.1.1. Radiatsioonilised ehk kiirgusudud
Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel, siis nimetatakse vastavaid udusid
radiatsioonilisteks ehk kiirgusududeks, mis on õigupoolest nn. kohalik udu: tavaliselt öösel või
varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise tõttu tekkinud; eelduseks on lisaks
peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal. Temperatuuri ööpäevane
suur kõikumine soodustab kiirguslike udude teket, mistõttu on neid Eestis tihti kevadel ja sügisel
sisemaal, kõige sagedamini orgudes ja soistes paikades. Sedasorti udu hajub tavaliselt mõne tunni
jooksul pärast päikesetõusu
annaabi.ee 
