tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Võrdleme seda suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvahki. 10 suitsetajast haigestub tõenäoliselt 1 kopsuvähki, ehk: tõenäosus on 0,1. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. Lootekahjustused ja pärilikud mõjutused: Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni.
Hiroshimaja Nagasaki õnnetuste 5 uurimistulemuste alusel on tehtud arvutusi, mille põhjal tundub, et 10 millisiivertine (0,01 siivertit) kiiritusdoos võiks põhjustada ühe vähki haigestumise juhtumi 1000 inimese hulgas. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiirituse põhjustatud vähi tõenäosus on 0,001. Kiiritusdoosi kasvades suureneb ka vähkkasvajasse suremise risk. Siiski on inimesed oma kiirgustundlikkuse poolest väga erinevad. 4.3. Kiirituse mõju lootele Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi ja pärilikke kahjustusi. Lootekahjustuse puhul häirib kiiritus juba arenemas oleva loote arengut. Pärilike kahjustuste korral toimub täiskasvanud inimese sugurakkudes (muna- ja seemnerakkudes) kiirituse toimel muutus, mis võib isegi mitte avalduda nende inimeste lastel (seega esimeses järeltulijate põlvkonnas), kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni.
valikulisest tümiini asemel DNAsse. Tõuseb selliselt töödeldud rakkude kiirgustundlikkus, tundlikkus on otseses sõltuvuses inkorporeeritud pürimidiinide hulgast. Asendatuna desoksüuridiinidega sellist tagajärge ei teki, sest uridiine ei inkorporeerita DNAsse. 3. Samad tegurid, mis modifitseerivad rakkude letaalsust mõjutavad ka nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt sarnaselt kromosoomikahjustuste teket. 4. Varased uurimused on näidanud viiruse kiirgustundlikkuse sõltuvust tema suurusest. Paljude taimede kiirgustundlikkus sõltub nende kormosoomise suurusest. 5. Esineb korrelatsioon rakkude esimese kiiritusjärgse jagunemise ajal ilmnevate kromosoomiaberratsioonide ja rakkude puuduliku võime vahel moodustada elujõulisi kolooniaid. Apoptoos ja mitootiline surm Apoptoos – programmeritud surm. Apoptoseeruvad peale kiiritust enamasti hematopoeetilised ja lümfoidrakud, enamuse
annaabi.ee 
