Euroopa
Soode teket soodustab ka
kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on
palju kiirevoolulisi, kärestikulisi jõgesid, kuhu on ehitatud palju elektrijaamu. Jõed
toituvad vihmade, lume- ja jääsulamisveest.(2)
Põhja-Euroopas eristub kolm kliimavöödet: arktiline, lähisarktiline ja
parasvöötme mereline valdkond.
Arktikavööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Päikesekiirguse
juurdevool on siin väikseim ning kiirgusreziimis on välja kujunenud polaaröö ja-
päeva vaheldumine. Sademeid on vähe 200 400 mm ning need langevad peamiselt
lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta: jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0
o
C kuni +5 oC.(7 lk 130)
Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola
poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin
esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa
igikülmunud
annaabi.ee 
