(globaalse) veeringe. 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. Happelisteks nimetatakse kõiki sademeid (vihm, udu, lumi), mille pH on normist madalam )isegi 10...100 korda). Nt. pH=5 on happesus 10 korda suurem kui pH on 6, pH 6 ja pH 3 vahe on juba 1000 kordne. 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. PÄIKESEKIIRGUS:Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni. Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). SADEMED : piiramatu reserv. Tõenäoline on aga, et inimene muudab tulevikus nende iseloomu ja langemiskohti. Sademeid põhjustavad ilmastikunähtused. 26
lõppu, ka loomade sigimist ja rändeaega. Organismid, mis elavad maapinnal või selle lähedal, kasutavad energiavaru, mis moodustub:a)päikesekiirgusest ja b)lähedalasuvate kehade (pikalainelist) soojuskiirgust. Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, veeaurumise, õhu ja vee liikumise)., kuid ainult väike osa kasutatakse ära fotosünteesis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380-750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380-710 nm. 35.Bioloogilised rütmid: tsirkaadrütm (ööpäevane), sesoonne rütm (aastaajaline). Biorütmid on mitmesuguste elunähtuste (nt.närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm. Tsirkaadrütm säilib ka juhul, kui organism on püsivas temperatuuris ja pidevas valguses või pimeduses. Periood vältab keskmiselt 24 tundi ja kõigub nt putukail 21,5-27,5 tunni piires.
küberlumi Kuigi ainult umbes 1% energiat läheb üle biomassi koostisse, ei kao ka ülejäänud 69% Maale jäävast energiast asjatult, kuna ta osaleb biosfääri eksisteerimiseks vajalike klimaatiliste tingimuste loomisel, on aluseks veeringele jne. Maapinna või vee võimet päikesekiirgust tagasi peegeldada nimetatakse albeedoks. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni. Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500 nm), vähem kollased-rohelised (500600 nm). Ökoloogiline efektiivsus, ökosüsteemide produktiivsus
annaabi.ee 
