temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid, mille töö aluseks on gaasi, auru või vedeliku rõhu olenevus temperatuurist. Takistustermomeetreid, mis töötavad metallide ja mõnede pooljuhtmaterjalide elektrilise takistuse olenevusel temperatuurist. Termoelektrilisi termomeetreid, kus kasutatakse termopaari elektromontoorjõu temperatuurisõltuvust. Püromeetreid, milles rakendatakse kuumade kehade kiirgusomaduste olenevust temperatuurist. Temperatuuriskaalad. 3. Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite
Selle mõõtsüsteemi moodustavad kaks teineteise suhtes teatud nurga all raami. Automaatne elektronmõõtesild sarnaneb paljuski automaatse elektronpotentsiomeetriga. Skeem (eksamil antud) 10 17. Kehade temperatuuri mõõtmine nende soojuskiirguse järgi. Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18
Selle mõõtsüsteemi moodustavad kaks teineteise suhtes teatud nurga all raami. Automaatne elektronmõõtesild sarnaneb paljuski automaatse elektronpotentsiomeetriga. Skeem (eksamil antud) 10 17. Kehade temperatuuri mõõtmine nende soojuskiirguse järgi. Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18
annaabi.ee 
