järeldusi nende vanuse kohta. Näiteks uraani lagunemisel tekkivate plii isotoopide järgi võib arvutada kivimite moodustumise aega. Orgaaniliste materjalide (puidu, luude jm) vanust saab määrata radiosüsiniku (C-14) järgi Kiirguse mõju inimesele · Inimesed elavad pidevas kiirgusvoos, mis tuleb maakoorest, kosmosest ja tehismaterjalidest. Üks osa kiirgusest kannab ioniseeriva kiirguse nime. Ioniseeriva kiirguse toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakese energia on piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks. See võib tähendada rakkude hävimist või muutusi geneetilises koodis. Ülemäärase kiirgusohu vältimiseks tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose ja järgida kiirgusnorme. Dosimeeter · Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Dosimeetrit kasutatakse peamiselt kahes valdkonnas: kiirguskeskkonnaga kokku puutuvate
aatomituumaks, sellel on kolm alaliiki, alfakiirgus(nõrga läbitungimisvõimega),beetakiirgus(tugevam läbitungimisvõime kui alfal, nõrgem kui kammal) kammakiirgus( väga suure läbitungimisvõimsusega ning kõige radioaktiivsem) Poolestusaeg.- iseloomustab radiaktiivse lagunemise kiirgust, näitab, kui pika ajajooksul muutub radioaktiivse aine kogus väiksemaks Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed- Selle toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakeste energia piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks,koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt enerigat, et rebida välja vähemalt üks elektron elektronkattest. Need võivad kahjustada tervist, lõhub rakke ning kahjustab DNA's, suures kogused kiirgused võivad põhjustatda mutatsioone/vähki. Kiirguskaitse- tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose, järgida kiirgusnorme Megamaailma füüsika
olekus. 9)Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta? Joonspektri tekkimine kinnitab seda, et aatom kiirgab ainult kindlaid energia kvante. E=h*f. 10)Millele viitab kindlate energiakvantide kiirgumine aatomist? Elektron saab liikuda ainult kindla energiaga orbiitidel ümber tuuma. Kiiratava kvandi energia on võrdne elektroni orbiitidel vastavate energiate vahega. Katoodilt eraldunud elektronid kiirendatakse ja nad omandavad kineetilise energia. 11)Millega võrdub kiirguskvandi energia? Oska seda leida nii dzaulides kui ka elektronvoltides. Kiiratava kvandi energia on võrdne elektronide orbiitide vastavate elektronide vahega deltaE=E2-E1=hf 12)Kirjelda Franck-Hertzi katset. Mis selles katses tõestab kindlate energiatasemete olemasolu aatomis? Kui elektronide energia on piisav aatomi ergastamiseks, siis energia neeldub aatomis ja elektronid aeglustuvad. Aeglased elektronid ei jaksa negatiivselt laetud võret läbida ja voolutugevus langeb
ei sega seega AAS on väga selektiivne meetod. Analüüdiks on aatomid - see on aatomspektroskoopia. Iga elemendi aatomitel on teatav iseloomulik komplekt selliseid lainepikkusi, mida nad neelavad, s.t. teatav komplekt neeldumisjooni. Need lainepikkused on samad, mida aatomid kõrgel temperatuuril kiirgavad. Niisiis on tegemist neeldumis-spektroskoopiaga, nagu ka UV-Vis meetodi puhul, ainult et kiirgust neelavad aatomid, mitte molekulid. AAS spektri teke: Aatomid neelavad sobiva energiaga kiirguskvandi A + h = A*. Aatom pöördub tagasi põhiolekusse (energia eraldub soojusena või fluorestsentsina) A* = A + Esoojus. Põhimõtteskeem on väga sarnane UV-Vis spektromeetriga. Kiirgusallikas: Lamp, milles kiirgav element on seesama, mida me määrata tahame. Iga elemendi (või elementide grupi jaoks) on oma lamp. Atomisatsioon AAS meetodis: Uuritav proov tuleb viia aatomite kujule, st tuleb atomiseerida (kuid mitte ergastada!). Atomisatsiooniks on
annaabi.ee 
