Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused
kõrgusest, pilvisusest ja atmosfääri puhtusest. Eesti kiirgusolude territoriaalse
varieeruvuse põhjustavad peamiselt pilvisuse iseärasused. Erinevused on suuremad
soojal aastaajal, kui sisemaal on soodsamad olud rünkpilvede tekkeks ja seega on
võrreldes rannikualaga päikesepaistet vähem. Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600
1900 tundi, mis on 3644% selle suurimast võimalikust väärtusest.
Kiirguskliimaandmed 1966.98. aasta kohta on esitatud Tõravere aktinomeetriajaama
mõõtmistulemuste abil. Tõraveres tehtud mõõtmise andmeil saab maapind päikese
summaarset kiirgust (otsese ja hajusa kiirguse summa) aastas ligi 3500 MJ/m2. Otsest
kiirgust on selles 48%. Suvekuudel on otsese kiirguse osatähtsus keskmiselt 5054, talvel
vaid 1730%. Maist augustinini jõuab maapinnale ligikaudu 2/3 summaarse kiirguse ja
70% otsese kiirguse aastasummast. Osa maapinnale langenud päikesekiirgusest neeldub